Esimese peatuse tegime Eemu tuulikus, kuhu jõudsime just siis, kui peremees uksed avas.
Järgmine peatus oli jaanalinnufarm, kus uudistamist jätkus tükiks ajaks. Peale jaanalindude nägime veel emusid, nandusid, ponisid ja isegi känguruid.
Edasi Saaremaale! Meid ootasid Pilvelambad! Leena ja Kaupo Sirel tutvustasid meile villaloori valmimisprotsessi, alates lamba seljast pügatud villast, villa värvimisest ja masinatega töötlemisest kuni ilusate värvitoonidega villaloorini, mida meie naised seal usinasti endale kokku ostsid, ikka selleks, et kodus ilusaid asju valmis meisterdada! Meile näidati villahundi ja kraasimismasina tööd.
Villavabrikust sõidame edasi Saaremaa Mahekööki, esimesse Eesti ökorestorani.
Kõhud olidki juba parasjagu tühjad! Laual olid juba valmis ahvatlev maasika-spinatisalat. Põhiroaks oli meil vasikalihaguljašš-supp ja soovijad võtsid veel kohvi ja šokolaadikooki ka juurde. Kogu meie söömise aja sebisid seal ringi ETV-lased, kes meid (ja muidugi eelkõige restoranitegelinskeid) igatpidi filmida üritasid.
Olgugi meil kõhud täis, oli plaanis täna veel Karja Pagariäriga tutvust teha. Meile jagati kitlid selga ja viidi otse väikesesse tsehhi, leivategu kaema. Töö käis suures osas käsitsi. Virgad käed muutsid taigna leivapätsideks, pätsid omakorda rändasid jahustesse savivormidesse, sealt edasi juba ahju poole. Iseenesestmõistetavalt lõppes meie ringkäik sealsamas majas asuvas kohalikus kaupluses, mille me ära ummistasime ja mitut sorti leiba kaasa ostsime. Saarlase leival oli kõige parem minek.
Angla tuulikud ja Karja kirik olid meie järgmised peatuspaigad.
Päeva lõpus jalutasime veel veidi mere ääres Triigi sadamas. Sealt saab praamiga Hiiumaale. Merevesi oli selge ja läbipaistev. Randastrid kasvasid otse vees.
Ja jõudsimegi meie ööbimispaika Hiievälja külla, Välja Turismitallu. Panime oma pambud maha, tutvusime kohaga, mis pidi sel ööl meile kodu asendama ja valmistusime õhtusöögiks vabas õhus. Selleks puhuks oli meil paar kasti suitsulesta varutud. Et ikka saaremaiselt toituda.
Öösel sadas. Hommikul oli maa märg, aga vihmasadu lakkand.
Peale kehakinnitust, pererahvaga hüvastijätmist ja ühispildi tegemist ronisime taas bussi, et uusi kohti avastada.
Tänane esimene peatus oli GoodKaarma talu, kus meid väga sõbralikult ja külalislahkelt vastu võeti. Perenaine tutvustas meile seebivalmistamise protsessi, seebi komponente ja muidugi oli meie buss nüüd peale leivalõhna ka seebilõhna täis!
Kuressaares võis igaüks aega kasutada oma äranägemise järgi. Mõned meist jalutasid linnuse ümber, mõned käisid ka sees.
Kuressaarest sõitsime Kalakülla, mis nime järgi võiks nagu asuda mere ääres, aga paikneb hoopis keset Saaremaad, Valjala vallas. Legend räägib, et seal kohas laiunudki kunagi meri ja kala püütud otse hüttidest. Pikapeale aga meri taandunud ja praegu pole seal enam merehõngugi. Küll aga hulgaliselt paate, mida on oskuslikult kasutatud nii saunakatuse kui isegi WC ehitamisel! Väga mõnus paik neile, keda mereteema ja kalatoidud külmaks ei jäta!
Juba vurasimegi taas Muhumaa poole, kus vaja veel mõned peatused teha. Männiku Käsitöötuba oli neist esimene. Perenaine Sirje Tüür rääkis meile oma töödest ja tegemistest ja seejärel uurisime juba oma silmade ja näppudega neid imeilusaid ja äärmiselt korralikke käsitöid. Sirje Tüür on andnud ka oma panuse sellesse ilusasse Eesti 90. juubeliaasta vaipa ja oma tikandiga ruudu duubeldas ta ka endale mälestuseks kotikesele. Hea mõte! Meiegi seas oli neid, kelle tikandid juubelivaipa kaunistavad, Põlva Käsitööklubi naiste 4 tikitud ruutu on seal teki sees!
Muhumaal käisime veel restoranis sajandivanuseid vaipu imetlemas, käsitööpoes ja oligi aeg taas praami peale hakata liikuma.
Muhumaal käisime veel restoranis sajandivanuseid vaipu imetlemas, käsitööpoes ja oligi aeg taas praami peale hakata liikuma.
Ilus reis hakkas otsa lõppema. Väikese peatuse tegime mandrile jõudes veel Valgerannas. Seal tänasime väikese muhu kingitusega oma juhendajat Astat mõnusa reisi eest ja bussijuhti Andrust, kellega koos võiks nii mõnegi sõidu veel ette võtta.
Saaremaa reisipilte näeb veel siit.
