Vastseliinas Ilmel külas

Ilusal vananaistesuve laupäeval võtsime ette tee Vastseliina, kus tutvusime Vastseliina Käsitööühingu tegemistega ja saime Ilme juhendamisel ise ka masinaid proovida. Põhiliselt tegelevad sealsed naised lapitööga ja me saime inspiratsiooni kuhjaga. Rahvamajas on neil ilusad ruumid ka, millest meie senini ainult unistame.

Sellist tehnikat proovisime ise ka teha. Ehk mõnel järgmisel korral näitame lõpptulemust ka!

Lapitekid olid erinevate inimeste poolt tehtud ja üks ikka ilusam kui teine.

Ilme näitas ka oma suurprojekti "Dear Jane", mida ta tegi kokku 3,5 aastat. Teki eeskujuks on Jane A. Stickle poolt 1863. aastal valminud 225-st erinevast plokist õmmeldud lapitekk (originaali vaata siit). Erinevaid "Dear Jane" tekke on üle maailma õmmeldud ühisprojektide raames, ühes neist osales ka Ilme ja kellel huvi, saab erinevaid tekke näha Googlest või Pinterestist otsides. Nüüd aga Ilme tekk:

Saime proovida teppimisraamiga töötamist.

Ja lubasime kõik jõuluvanale kirjutada, et endale ka selline hea masin saada lapitööks.

Maila ja Ester kadusid vahepeal ära ja tulid tagasi laste õpitoast selliste vahvate ehetega.

Taivi alustas koti õmblemisega ja jätkame kottide õmblemisega oma klubis.

Aitäh Ilmele ja teistele naistele, kes meid vastu võtsid ja nii palju ideid ja inspiratsiooni jagasid! 

Rohkem pilte on PILDIALBUMIS.

Taas käsitöölainel

Suvi on läbi, talvevarud kogutud, nüüd saab jälle käsitöö tegemisele pühenduda. Saime taas kokku, et arutada, mida teha ja kuidas edasi minna. Tulemas on novembri algul käsitööpäev, aga sellest täpsemalt juba edaspidi. Täna tähistasime ka Ilme juubelit, mis jäi augustikuusse ja uudistasime, mida huvitavat naised vahepeal teinud on.

Kaire pooleliolev lipukett lapselapsele.

Taivil valmib rätik Haapsalu räti raamatust.

Maila põlvikud.

Astal külas ja ikka ilu loomas

Mõnikord õnnestub meil ka suvel kokku saada. Seekord otsustasime Astale külla minna. Ilm oli justkui loodud päikeseprindi tegemiseks. Õpetajaks oli Kaire, kelle ilusad käsitööd juba kaugelt silma hakkasid.

Alustasime taimede korjamisega. Käiku läksid pojengi-, mustsõstra- ja pihlakalehed, naat, igasugused kõrrelised ja mida iganes veel aiast leida võis. Siis värvisime kangast ja hakkasime lehti kangale paigutama. Sellised said esialgsed tulemused:

Jätsime oma kujundatud kangad päikese kätte kuivama. Lõpptulemused olid erinevad. Mõnel olid kenad lehemustrid, teistel jälle mitte midagi või siis aimatavad kontuurid vaid. Nüüd on teada, et kangas tuleb ikka üleni värviga katta ja lehed peavad olema tihedalt vastu kangast. Õpime vigadest!

Toredad riidetükid tulid igal juhul välja ka ilma prindita, neid saab õmblus- või lapitöödes kasutada.

 Vahepeal tegime pausi ja lasime heal-paremal maitsta.

Ega me siis päikeseprindiga ei piirdunud. Kairel oli varuks veel üks põnev tehnika, mida saab teha ACE-iga. Šabloonide või pitsitükkide abil näiteks. 

Aitäh Astale, kes meid vastu võttis! Tore päev oli!

Lapivaip 100 avamine Vastseliinas

16. juuni hommikul startisid Mare, Malle ja Taivi juba üsna varakult, et õigeks ajaks Vastseliina jõuda. Peale näituse avamise toimus täna ju ka veel Maarahva laat, millest me ka osa saada tahtsime.

Hommikupoolik kulus kiiresti ja keskpäeval oligi aeg minna rahvamajja näituse avamisele. Enne pidulikke sõnavõtte ja tänusõnu jõudsime meie näitusele juba tiiru peale teha.

Meie Põlva Käsitööklubist osales Lapivaip 100 projektis kolm tublit lapitöötegijat: Heli Raidla, Mare Põld ja Taivi Kaldma.

Heli Raidla "Valge ristik"
"Miks „Valge ristik“?
Minu eas on inimesed tihti oma mõtetes lapsepõlves. Mulle on jätnud kustumatu mälestuse õitsvad niidud, mille ääred olid valged ristikust. Nüüd neid niite enam ei ole. Valutan sageli südant kõige pärast, mis on loodusest kadumas.
Ehk peaksime enam hoolima oma kodumaa kaunist loodusest, et jääks midagi alles ka järgnevatel põlvkondadele."

Mare Põld "Laulupidu"

"1965.a. oli minu esimene laulupidu. Olen sellel laval mänginud pilli ja ka osalenud lauljana.
Edaspidi esinevad sellel laval minu õpilased, mina jätkan pealtvaatajana.
Tean mis tunne on, kui süttib laulupeotuli ja kui ta jälle kustub.
Laulupidu on meie pidu ja loodan et see kestab veel kaua."

Taivi Kaldma "Jaanituli"

"Jaanipäev on olnud minu lapsepõlves väga olulisel kohal. Olen elanud maal ning külaelus oli jaanitule tegemine suursündmus - nii lapsed kui täiskasvanud valmistusid selleks varakult, kogudes kokku tulematerjali. Oli üks kindel koht, kuhu kogu küla jaaniõhtuks kokku tuli. Seal sai alati palju nalja ning inimesed tantsisid külamehe pilliloo saatel. Meie külas elas ka üks naine, kes enda sõnul on näinud sõnajalaõit. Mulle kui lapsena tundus see tol korral imena, mis andis jaanipäevale müstilise tähenduse. Jõule ei võinud tollel ajal tähistada, seega oli jaanipäev minu Eesti nii siis kui täna."

Lapivaip 100 projekti algatajad ja eestvedajad on Sirje Pakler ja Ilme Aim Vastseliinast. Neil tekkis mõte teha Eesti 100. sünnipäevaks 100-meetrine lapivaip. Teemaks “Minu Eesti täna”. Kui 100 inimest igaüks teeks 1x1 m suuruse lapivaiba, saakski kokku 100 meetrit. Tegelikult oli tegijaid rohkemgi, sest mitmed vaibad sündisid ühistööna. Iga vaiba juures on autori tutvustus ja lapivaiba lugu. Lapivaip 100 on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja rändab praegu mööda Eestit, tulevikus jääb ERM-i. Põlvasse on näitust oodata 2019. aasta märtsis või aprillis.

Mõned hetked näituse avamiselt:

Suur ja uhke tort oli väga maitsev!

Kogu galeriid saab näha SIIT. Kõik 100 lapivaipa jäid pildile.

Ja lisaks on veel Võru valla Facebooki lehel näha kaunid PILDID NÄITUSE AVAMISELT. Peaksid nägema ka need, kellel pole FB-d. 

XXIII käsitööpäevad Haapsalus

4.-5.maini toimusid Haapsalus järjekordsed üle-eestilised käsitööpäevad „Tehtud Läänemaal“. Meie klubi esindajatena käisid seal Merike, Malle ja Kaire. Siinjuures suured tänud Võru rahvale - Näputüüseltsile - kes meid lahkelt Võrust Haapsallu ja tagasi aitasid transpordiga.

Esimene päev algas seminariga Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Sõna said Haapsalu ja Läänemaaga seotud käsitöölised. Pereettevõte PuudWood tegeleb puidust mansetinööpide, lipsunõelte jms tootmisega. Agni Laats firmast AgniFELT teeb vilditud rõivaid, mida värvib looduslike värvidega ja kasutab taimetrüki tehnikat (siidisallidel). Triin Jugapuu õmbleb omanäolisi nukke. Kõiki neid toredaid asju saime kohapeal ka näha ja oma käega katsuda.

Kavas olid ka virtuaaltervitused ja Vormsi rahvarõivaste tutvustus.

Seminari ajal oli lausa soovitatav käsitööga tegelemine!

Peale seminari oli meil paar tundi vaba aega piduliku õhtusöögini. Seadsime end sisse Beguta Külalistemajas. Seejärel läksime linna peale jalutama. Uudistasime kohalikke käsitööpoode ja külastasime Haapsalu Pitsikeskust. Loomulikult jalutasime ka promenaadil.

Õhtusöök algas kauni vastuvõtuga, kus korraldajad Haapsalu naised Haapsalu sallidega olid üles rivistunud meid tervitama. Peaaegu nagu presidendi vastuvõtul! :)  Tantsutrupp Black Coffee tantsis Haapsalu salli valssi (video ei ole muidugi meie peol tehtud). Muusikat tegid veel Tõun ja Ilona Aasvere. Toimus ka tore käsitööteemaline viktoriin.

Teisel päeval jalutasime jälle promenaadil, külastasime käsitööpoode, näitust raamatukogus, käisime Iloni Imedemaal ja peale lõunat võtsime juba suuna kodu poole. Tee äärde jäi ka Rõude muuseum, kust läbi astusime enne pikka koduteed.

Aitäh korraldajatele ja kohtumiseni järgmistel käsitööpäevadel.

Kuna üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna, siis olete lahkelt palutud virtuaalsele teekonnale Haapsallu! PILDIALBUM