28 juuni 2018

Astal külas ja ikka ilu loomas

Mõnikord õnnestub meil ka suvel kokku saada. Seekord otsustasime Astale külla minna. Ilm oli justkui loodud päikeseprindi tegemiseks. Õpetajaks oli Kaire, kelle ilusad käsitööd juba kaugelt silma hakkasid.





Alustasime taimede korjamisega. Käiku läksid pojengi-, mustsõstra- ja pihlakalehed, naat, igasugused kõrrelised ja mida iganes veel aiast leida võis. Siis värvisime kangast ja hakkasime lehti kangale paigutama. Sellised said esialgsed tulemused:







Jätsime oma kujundatud kangad päikese kätte kuivama. Lõpptulemused olid erinevad. Mõnel olid kenad lehemustrid, teistel jälle mitte midagi või siis aimatavad kontuurid vaid. Nüüd on teada, et kangas tuleb ikka üleni värviga katta ja lehed peavad olema tihedalt vastu kangast. Õpime vigadest!
Toredad riidetükid tulid igal juhul välja ka ilma prindita, neid saab õmblus- või lapitöödes kasutada.





 Vahepeal tegime pausi ja lasime heal-paremal maitsta.


Ega me siis päikeseprindiga ei piirdunud. Kairel oli varuks veel üks põnev tehnika, mida saab teha ACE-iga. Šabloonide või pitsitükkide abil näiteks. 





Aitäh Astale, kes meid vastu võttis! Tore päev oli!

16 juuni 2018

Lapivaip 100 avamine Vastseliinas

16. juuni hommikul startisid Mare, Malle ja Taivi juba üsna varakult, et õigeks ajaks Vastseliina jõuda. Peale näituse avamise toimus täna ju ka veel Maarahva laat, millest me ka osa saada tahtsime.

Hommikupoolik kulus kiiresti ja keskpäeval oligi aeg minna rahvamajja näituse avamisele. Enne pidulikke sõnavõtte ja tänusõnu jõudsime meie näitusele juba tiiru peale teha.




Meie Põlva Käsitööklubist osales Lapivaip 100 projektis kolm tublit lapitöötegijat: Heli Raidla, Mare Põld ja Taivi Kaldma.

Heli Raidla "Valge ristik"
"Miks „Valge ristik“?
Minu eas on inimesed tihti oma mõtetes lapsepõlves. Mulle on jätnud kustumatu mälestuse õitsvad niidud, mille ääred olid valged ristikust. Nüüd neid niite enam ei ole. Valutan sageli südant kõige pärast, mis on loodusest kadumas.
Ehk peaksime enam hoolima oma kodumaa kaunist loodusest, et jääks midagi alles ka järgnevatel põlvkondadele."


Mare Põld "Laulupidu"
"1965.a. oli minu esimene laulupidu. Olen sellel laval mänginud pilli ja ka osalenud lauljana.
Edaspidi esinevad sellel laval minu õpilased, mina jätkan pealtvaatajana.
Tean mis tunne on, kui süttib laulupeotuli ja kui ta jälle kustub.
Laulupidu on meie pidu ja loodan et see kestab veel kaua."


Taivi Kaldma "Jaanituli"
"Jaanipäev on olnud minu lapsepõlves väga olulisel kohal. Olen elanud maal ning külaelus oli jaanitule tegemine suursündmus - nii lapsed kui täiskasvanud valmistusid selleks varakult, kogudes kokku tulematerjali. Oli üks kindel koht, kuhu kogu küla jaaniõhtuks kokku tuli. Seal sai alati palju nalja ning inimesed tantsisid külamehe pilliloo saatel. Meie külas elas ka üks naine, kes enda sõnul on näinud sõnajalaõit. Mulle kui lapsena tundus see tol korral imena, mis andis jaanipäevale müstilise tähenduse. Jõule ei võinud tollel ajal tähistada, seega oli jaanipäev minu Eesti nii siis kui täna."


Lapivaip 100 projekti algatajad ja eestvedajad on Sirje Pakler ja Ilme Aim Vastseliinast. Neil tekkis mõte teha Eesti 100. sünnipäevaks 100-meetrine lapivaip. Teemaks “Minu Eesti täna”. Kui 100 inimest igaüks teeks 1x1 m suuruse lapivaiba, saakski kokku 100 meetrit. Tegelikult oli tegijaid rohkemgi, sest mitmed vaibad sündisid ühistööna. Iga vaiba juures on autori tutvustus ja lapivaiba lugu. Lapivaip 100 on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja rändab praegu mööda Eestit, tulevikus jääb ERM-i. Põlvasse on näitust oodata 2019. aasta märtsis või aprillis.

Mõned hetked näituse avamiselt:



Suur ja uhke tort oli väga maitsev!


Kogu galeriid saab näha SIIT. Kõik 100 lapivaipa jäid pildile.

Ja lisaks on veel Võru valla Facebooki lehel näha kaunid PILDID NÄITUSE AVAMISELT. Peaksid nägema ka need, kellel pole FB-d.